"Itaalia ooperiheliloojate elulugu ja looming"
ooperiks. Verdi tekitas nende ooperitega tõelise ooperirevolutsiooni – ta valis oma
peategelasteks lihtrahva kangelased, kellega inimesed said end samastada ning
neile nende üldinimlikes läbielamistes kaasa elada. See oli aeg, kus üha rohkem
muutus ooper kättesaadavaks üha suurematele massidele ning kus kõrgklassi
aristokraatia arusaamad muutusid üha enam marginaalsemaks. Seetõttu oligi
populaartriloogia niivõrd edukas laiema publiku seas.
Verdi õppis Milanos La Scala teatris cembalisti Vincenzo Lavigna juhatusel, kuna ei
pääsenud halva klaverimängu oskuse tõttu Milano konservatooriumi
kompositsiooniklassi. Ent ärgas noormees käis kõigil La Scala ooperietendustel ning
huvitus kõigest, mis tema ümber selles muusikamekas keerles. Ta kuulis oma aja
kõige kuulsamaid ooperidiivasid – Maria Malibran ja Giuditta Pasta, kes laulsid
kaelamurdvates – ent vanamoodsates G. Rossini ja V. Bellini ooperites. Samuti uuris
annaabi.ee 
