). Igale sellisele siirete paarile vastab kindel siirdesoojuse absoluutväärtus. Kui mingi siirde korral mingi siirde soojus neeldub ( näiteks sulamine ) , siis vastupidise protsessi ( tahkestumine ) korral siirdesoojus vabaneb. Suvalisele faasisiirdele vastab antud aine korral temperatuuti mingi väärtus, mida nimetatakse siirdetemperatuuriks. Siirdetemperatuur sõltub rõhust. Näiteks normaalrõhul sulab jää ( või tahkestub vesi )temperatuuril 0 kraadi Celsiusel . Rõhul sada atmosfääri sulab jää aga temperatuuril -15 kraadi. Seejuures pole oluline, kuidas rõhku avaldatakse. See võib olla nii ümbritseva keskkonna rõhk kui ka mingi tahke keha poolt avaldatav rõhk. Uisk libiseb mõõda jääd tänu sellele, et jää ja uisu vahel tekib veekiht. Veekiht tekib põhiliselt tänu jää sulamisele uisu hõõrdumisel eraldunud soojuse tõttu. Kuid oma osa veekihi tekkimisel on ka asjaolu, et jää sulamise temp. langeb rõhu tõustes. Kui jää temp
Viimast soodustasid mitmed tegurid. Kaks kõige tähtsamat olid sotsiaalne liikumine, mida tuntakse Solidaarsusena, ja poolakast paavsti Johannes Paulus II mõju. (Kadziolka, Wojciechowski 2004: 6-9) 1.3 Poola Vabariigi loodus Kliima Poolas on enamasti mõõdukas. Põhjas ja läänes on see ookeaniline ning muutub tasapisi soojemaks lõuna ja idaosas. Suved on tavaliselt soojad, keskmine temperatuur on vahemikus +17 kuni +20 kraadi Celsiusel. Talvel on temperatuur vahemikus +3 kuni -6 kraadi. Sademeid on läbi aasta, eriti idaosas. Kõige soojem piirkond Poolas on Alam- Sileesia, mis asub Edela-Poolas, kus temperatuur suvel on vahemikus +22 kuni +30 kraadi, kuid võib ulatuda kuni +38 kraadini. Kõige külmem piirkond on Poola kirdeosas Podlaskies Valgevene piiri lähedal. Sealne kliima on mõjutatud külmast frondist, mis on pärit Skandinaaviast ja Siberist. Keskmine temperatuur on talvel Podlaskies vahemikus
annaabi.ee 
