Õuesõppe pedagoogika - raamatu kokkuvõte
Õuesõppe juured ulatuvad antiikaega. Üheks mõtteajalooliseks võtmeisikuks on Aristoteles
(384-322 eKr), kes lähtus oma filosoofias meelte aistingutest ja empiirilistest kogemustest.
Jan Amos Comenius (1592-1670) oma didaktilises teoses ,,Didactica Magna" rõhutab
õppimist läbi erinevate meelte. Jean Rosseau (1712-1784) arendas Comeniuse vaatlusõpetuse
põhimõtet ja meeletreenimismeetodeid edasi. John Dewey (1859-1952), Maria Montessori
(1870-1952) Celetine Freinet (1896-1966) ja Ellen Key (1849-1926) on pedagoogid, kes
rõhutavad samuti kontakti olulisust reaalsusega ning tõstavad esile meeled, loova fantaasia ja
käelised tegevused.
Teadmiste ja tegevuste sidumise perspektiiv
Üheks eelduseks autensele teadus- ja haridustööle on teadmised sellest, kuidas õpitakse
tegevuse (praktika) ja mõttetöö (teooria) abil (Molander 1993). Õppimine sotsokultuurilises
annaabi.ee 
