"Itaalia ooperiheliloojate elulugu ja looming"
Jumalale: ma elasin vaid kunstile ja armastusele, miks ometi mulle nii tasutakse?
(“Vissi d´arte, vissi d´amore”) Viimasel katsel, kui Scarpia Tosca poole pöördub,
et teda endale allutada, on naine haaranud noa ning tapab ta. Tosca suudab vaid
sisistada: see on Tosca suudlus! Ta tormab, verine luba käes, Mario juurde
vanglasse. Koidikul lavastatakse kokkuleppe kohaselt Scarpiaga Cavaradossi surm –
aga tegelikult on Scarpia andnud käsu Cavarossi päriselt hukata, seda aga Tosca
ega Cavaradossi ei tea. Mario laulab oma unistava ja jumaldava aaria Toscast ja
kirjutab oma viimase kirja oma armastatule. Kui Tosca kohale jõuab, räägib ta
Cavaradossile, et oli sunnitud Scarpia tapma, näitab talle väljasõiduluba ning palub
tal naljatades oma surm hästi lavastada – nagu teatris! Tegelikult aga lastakse
Cavaradossi maha ja meeleheitel Tosca viskub vangla servalt tühjusse, karjatades
“Oo, Scarpia, jumalaga igaveseks!”
4. P