teatrielamuse täielikult kätte.Saalis on suurepärane akustika ja see võimendab elamust veelgi. Kostüümid Kuna etenduse tegevus toimub Roomas 1800.aastal on rõivad uhked.Toscal on seljas mitmed erinevad kleidid ,mis on küll oma olemuselt suhteliselt lihtsad kuid suursugused. Scarpial on seljas nahkne ja läikiv maani ulatuv mantel-hiljem samasugune pintsak.Peas in meestel kõvakübarad ja põlvpüksid ning kontsakingad.Samuti kannavad Scarpia ja tema teenrid parukaid. Mario Cavaradossil on seljas tagasihoidlikud kesklassi rõivad-kõrged püksid,valge särk ,kõrge säärega saapad ja vest. Piiskop:ametile omased riided koos peakatte ja valitsusskepteriga. Nunnad:ametile omased riided. Valvurid:triibulised põlvpüksid ja jakid,hellebardid ja kiivrid. Lavakujundus Esimeses vaatuses toimus tegevus kirikus.Lava keskel oli pühavee astja,eespool poodium ,millel oli molbert maaliga.Mõlemal pool lava ääres olid pikad maast laeni maalid
varjupaika kirikust, kus tema õde, markiis Attavanti on jätnud talle naiseriided, et põgenemiseks ja riigist lahkumiseks maskeeruda. Kirikus töötab maalrina kunstnik Mario Cavaradossi (tenor), kes on markiisi nägu vaadeldes maalinud Jumalaema. Saabub aga Floria Tosca (sopran), Cavaradossi armsam, kes küsib armukadedalt, miks Jumalaema on tuttava näoga ja palub tal värvida maalil silmad pruuniks, nagu seda on Tosca silmad. Cavaradossil õnnestub armukade armsam maha rahustada ning seejärel teatab Tosca, et ta soovib mehega õhtul peale kontserti maamajas kokku saada. Selles samas majas lubab aga Cavaradossi peatuda ka jooksikul Angelottil, kes peidab end tema aias asuvasse kaevu. Teda otsib taga politseiülem Scarpia (bariton), kes aga salaja armastab ja eelkõige ihaldab ooperidiivat Toscat. Scarpia teab, et ka Cavaradossi on Napoleoni poolehoidja ning võib Angelottit varjata