Läänekirikus olid enam tähelepanu all isikukesksed küsimused nagu patt, karistus, tasu ja pääsemine. Idas arutleti rohkem kolmainsuse ja Kristuse olemuse üle. Lõplik lahkulöömine toimus 1054. aastal. Ületamatuks osutus vaidlusküsimus, kas Püha Vaim lähtub ainult Isast, nagu väitis idakirik, või nii Isast kui Pojast, nagu kinnitas läänekirik. Kui varem oli kristlikku kirikut nimetatud k a t o l i i k l i k u k s ( kr. K. Catholikos - üleüldine) õ i g e u s u k i r i k u k s, siis jagunemisel jäi läänekiriku kohta kasutatavaks nime esimene, idakirikule aga teine pool. 1453. aastal langes Bütsants türklaste võimu alla ning loovutas juhtpositsiooni õigeusklikus maailmas Venemaale. Viimane püsis sellel kuni bolsevike võimuletulekuni 1917. aastal ning üritab seda viimasel ajal taastada. Riigivõimule alluv seisund on õigeusu kirikul olnud nii Ida - Roomas