juhi jalge ette. ETNA Domineerivaima maastikupildina Ida-Sitsiilias, mida on näha ka kuult (kui te sinna kunagi satute), on Etna Euroopa suurim ja kuulub maailma aktiivsemate vulkaanide hulka. Purskeid esineb sagedaselt, nii vulkaani neljast tipus kui ka nõlval asuvatest kraatritest, mis on täis lõhesid ning vanu kraatreid. Vulkaani kõige laastavaim purse toimus aastal 1669 ja selle kestvus oli 122 päeva. Laava valgus mööda Etna lõunapoolset nõlvakut mattes enda alla suure osa Cataniast ning muutes drastiliselt maastikku. Lähimate aastate jooksul, nagu aastal 2002, mil Etna laavavoolud põhjustasid Sapienzas plahvatuse, mille tagajärjel hävinesid kaks hoonet ning lühiajaliselt seiskus ka köisraudteede liiklus. Vähemlaastavad pursked on olnud regulaarsed viimase aastakümne jooksul. 2013 aastal nähti mitmeid juhtumeid, kus laava purskas vertikaalsete jugadena mäe kagupoolsest kraatrist. Kohalikud hoiavad arusaadavalt hõõguvatel tippudel silma peal
Kui teha autoretk või rongisõit ümber Etna, võib näha hulgaliselt kauneid vaatepilte, nagu näiteks Monti Rossi (Punased mäed) Nicolosi lähedal, Silvestri kraatrid ja hiigelsuur Valle del Bove (Härjaorg), mida saab vaadelda Giarrest ja Zafferanast. Kuigi Etna geoloogilist ajalugu ei mõisteta täielikult, on selge, et see ulatub iidsesse minevikku. Nii merepõhjas kui maismaal maapõuest väljunud magma on vorminud Cataniast põhja poole jääva rannikuala. Ühte osa sellest tuntakse Riviera dei Ciclopi ehk Kükloopide ranna nime all sealsete iseloomulike mustade laavakaljude tõttu. Otse Aci Trezza rannakalju vastas kerkivad merest veidra kujuga kaljumoodustised, mida nimetatakse Faraglioni kaljudeks. Kokkuvõte Etna vulkaan on maailma võimsaim tegevvulkaan ja inimeste jaoks on seal väga palju
annaabi.ee 
