Ei ole selget seisukohta mitmeaastane on põlvkond, sest kirjanduse andmetel võib tõuk ilma nukkumata olla puidus kuni neli aastat. Haavasiku kahju avaldub selles, et puitu tekitatakse mehhaanilisi vigastusi, puude ainevahetus on häiritud ja nad jäävad kasvus kiratsema, samuti nakatuvad puud hõlpsasti südamemädanikuga. Eestis on suur-haavasikk üsna sage haavanoorendike kahjur. Tõrje - kahjustustega puud tuleb puistust raiega eemaldada. Kuusesikkude, läikiva kuusesiku (Tetropium castaneum) ja tuhm- kuusesiku (T. fuscum) tõugud kaevandavad alul kuuse koore all ja hiljem puidus. Lendlus juunist augusti alguseni. Mardikad asustavad haigeid või kuivanud puid enamasti selle tüükaosas. Emasmardikad munevad koorepragudesse. Tõugud kaevandavad koore all niines korrapäratuid käike saades sügiseks täiskasvanuks. Ta tungib puitu ja kaevab enesele 4-5 cm pikkuse konksja käigu, kus talvitub. Nukkub kevadel, noormardikad väljuvad juunis. Põlvkond on üheaastane. Tõrjeks puudub
või aretaja poolt teostatud valik bioloogilistele objektidele eesmärgiga saada teatud vajadustele või soovidele ja rakendatud tingimustele vastavaid vorme (liine, tüvesid, sorte, tõuge). Suguliselt sigivate organismide (näit. koduloomad, kultuurtaimed) puhul seisneb kunstlik valik peamiselt valitud genotüüpidega (või fenotüüpidega) isendite kontrollitud ristamises ning järglaste valikus geneetiliste omaduste järgi. Mardikatega Tribolium castaneum eksperimenteerides rakendati neile kunstlikku valikut 125 põlvkonna vältel. Sel teel saadi isendid, kelle nukkude kaal oli kahekordistunud. Kuna selekteeritud populatsioonist jäi kõigi indiviidide puhul ka kõige väiksemate nukkude kaal suuremaks algse populatsiooni kõige suuremate nukkude kaalust, tõestas see, et populatsioon oli geneetiliselt muutunud. Siiski ei kasvanud kunstliku valiku käigus saadud isendite nukkude keskmine kaal põlvkondade vältel ühtlaselt
või aretaja poolt teostatud valik bioloogilistele objektidele eesmärgiga saada teatud vajadustele või soovidele ja rakendatud tingimustele vastavaid vorme (liine, tüvesid, sorte, tõuge). Suguliselt sigivate organismide (näit. koduloomad, kultuurtaimed) puhul seisneb kunstlik valik peamiselt valitud genotüüpidega (või fenotüüpidega) isendite kontrollitud ristamises ning järglaste valikus geneetiliste omaduste järgi. Mardikatega Tribolium castaneum eksperimenteerides rakendati neile kunstlikku valikut 125 põlvkonna vältel. Sel teel saadi isendid, kelle nukkude kaal oli kahekordistunud. Kuna selekteeritud populatsioonist jäi kõigi indiviidide puhul ka kõige väiksemate nukkude kaal suuremaks algse populatsiooni kõige suuremate nukkude kaalust, tõestas see, et populatsioon oli geneetiliselt muutunud. Siiski ei kasvanud kunstliku valiku käigus saadud isendite nukkude keskmine kaal põlvkondade vältel ühtlaselt
annaabi.ee 
