Kultuuriteooria kõik materjalid
pinge-langus, rõõm-häving; dionüüslik ekstaas on loomejõu allikas
Huizinga leiab, et kultuuriajaloolase peamine eesmärk on portreteerida
kultuuri mustreid, teisisõnu, kirjeldada mingile ajastule tüüpilisi mõtteid ja
tundmusi ja nende väljendusi vastava ajastu kirjandus- ja kunstiteostes.
Ajaloolane ,,avastab" need mustrid uurides ,,teemasid", ,,sümboleid",
,,mõtteavaldusi" ja ,,vorme". Vormid on Huizinga jaoks kultuurilised reeglid
(vrdl Cassireriga).
Huizinga lähenemist ajaloole võib nimetada morfoloogiliseks teda huvitas nii
kogu kultuuri üldine stiil kui ka individuaalsete kunstiteoste stiil.
Varase Huizinga teine oluline teos ,,Keskaja sügis" (1919) on nüüd samuti
värskelt eesti keeles ilmunud. Selles ta uuribki erinevaid hiliskeskajale omaseid
käitumise vorme ja standardeid. Ta leiab, et rituaal oli vajalik vorm ajastu
kirglikule ja vägivaldsele vaimule.
Peter Burke 2004. What is Cultural History?. Polity Press.