V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
.. Neetud! Jälle see mõte!»
Ja ta lõi raamatu vihaselt kinni.
Ta äigas käega üle otsaesise, nagu mingit kinnis-mõtet minema kihutades, siis võttis ta
laualt naela ja vasara, mille vars imelikke kabalistlikke märke täis oli maalitud.
«Juba mõnda aega,» ,ütles ta kibedalt naeratades,
1 Leek (lad. k.).
257
«äparduvad kõik mu katsed! Mind vaevab üks kinnismõte ja kõrvetab mu aju tulise
pitsatina. Ma pole isegi suutnud mõistatada Cassiodorose saladust, kelle lamp põles ilma
tahi ja õlita. Ja ometi on see nii lihtne asi.» «Kuidas kellelegi!» pomises Jehan. «...Ja nii
piisab,» jätkas preester, «ühestainsast viletsast mõttest, et inimest teha nõrgaks ja
hulluks! Ah, kuidas mu üle naeraks Claude Pernelle, see naine, kes Nicolas Flamel'i ühekski
silmapilguks ei suutnud eemale meelitada ta suure töö juurest! Mul on siin käes Zechiele
maagiline vasar