Eva ja Adele kunstinäituse retsensioon
Ruumist lahkudes valdas mind
mingisugune positiivne tunne ning veevulin kohises kõrvus veel pikka aega. Tundus nagu
teos oleks justkui tervituseks näitusekülastajale, kes Evat ja Adelet oma silmaga näha
pole saanud. Sellest on näha, et kunstnikud soovivad jätta külastajale midagi enamat kui
kogus pilte, mille elamus on vaid hetkeline. Võin öelda, et kõige elavamalt jäigi meelde
just see teos, sest see erines teistest.
Viimasena iseloomustan teost nimega ,,Casarsa", mis oli samuti sarjast ,,Transformer-
Perdormer". See maal köitis mind väga, kuna esmapilgul seda vaadates võib tunduda, et
pilt on väga puhas ning süütu, meenutades väljanägemise poolest suvist laudlina. Seekord
paistavad Eva ja Adele näod paremini silma kuna nende näo kontuurjooned on
erkpunased. Nende keskel asetseb üks loom, kes on samuti maalitud kontuurjoontega
ning, kes mulle äsja õhku lendavat luike meenutab. Eva ja Adele ilmed on sellel korral