tunded valusaks kogemuseks. ,,Kõrboja peremees" on samuti minu meelest eelkõige armastusromaan , mis lõppeb peategelase Villu enesetapuga. Kuid kõige rohkem mõjutab kirjanikke, kunstnikke ja heliloojaid just see armastus, mida nad ise kellegi vastu tunnevad. Näiteks Piccasso loomingut on palju inspireerinud tema naised. Kuigi naistele oli armastus Piccasso vastu hukatuslik. Kõigi aegade suurimaks naistekütiks võiks lugeda VIII sajandil Veneetsias sündinud Casanovat, kelle armuseiklused on köitnud nii kirjanikke kui teiste kunstiliikide viljelejaid. Sain oma viimase suurima kunstielamuse hiljuti Berliini varjeteeteatris vaadates etendust ,,Casanova". Kirjeldamatult võimsalt väljendusid seal armukired muusikas, laulus, tantsus ning isegi õhu ja veeakrobaatikas. Lugematul arvul on kirjutatud lembeluulet ja armastuslaule. See on lõputu teema, mis puudutab alati sügavaid hingesoppe, mis võib panna südame
rongkäiguga. Ah, praegu tuleb mul meelde: peame katsuma kuskilt sae muretseda nii ruttu kui saab.» «Milleks on meil saagi vaja?» «Milleks vaja? Eks me pea ju maha saagima Jimi voodijala, et ketti vabastada?» «Noh, sa ometi just praegu ütlesid, et võib voodit kergitada ja kett ongi vaba!» «Noh, kui see sinu teha oleks, Huck Finn . . . Sa tahad iga asjaga kõige lapsikumal kombel valmis saada. Kas sa siis iialgi ühtki raamatut ei ole lugenud? Ei parun Trencki, ei Casanovat, ei Öenvenuto Cellinit, ei Henri IV?1 Kas sa ühestki kangelasest pole lugenud? Kes oleks iialgi kuulnud, et mõni vang nii lihtlabasel viisil vabastatakse? Ei! Kõige paremad asjatundjad ütlevad, et voodijalg tuleb pooleks saagida ja saepuru alla neelata, nii et keegi seda ei leia; siis tuleb jalatükid jälle kokku panna ja pragu mulla ja rasvaga ära määrida, nii et kõige kavalam vanglaülem saagimise jälgi ei märkaks ja arvaks,- et voodijalg on täitsa terve. Kui siis ühel ööl