saada jne). Narratiivi olemasolu ja selle seos vanematega muudab loote enamaks bioloogilisest organismist ja see mõjutab ämmaemandate tööd. Narratiiv annab lootele tähtsuse. Isiku narratiiv võib seega saada alguse juba enne tema sündi ja kesta ka peale tema surma (narratiiv tema kohta). 5 Õendusteadmised Fundamentaalsed õendusteadmised Carperi järgi Väga mõjuka panuse õendusteadmiste diskussiooni on andnud Barbara A. Carper oma 1978. aastal ilmunud artiklis „Fundamental Patterns of Knowing in Nursing“. Need artikli pealkirjas viidatud neli teadmismustrit on järgmised: 1) empiiriline õendusteadus – põhineb empiirilistel faktidel ja on kirjeldav. Eesmärgiks luua teoreetilisi seletusi; 2) esteetiline õenduskunst – vastandina eelmise formaalsusele, deskriptiivsusele ning
praegu. (Donaldson & Crowley 1978) Carperil (1975) oli pisut teistsugune lähenemine õendusalaste teadmiste identifit- seerimiseks. Ta püüdis läbi õenduskirjanduse süstemaatilise analüüsi identifitseerida õenduses kasutatud teadmisi ja tuli järeldusele, et neid on neli: empiirilised, esteetilised, personaalsed ja eetilised. Neid teadmiste valdkondi on hakatud pidama distsipliini oluliseks struktuuriks ja Carperi tööd (1978) on jätnud olulise märgi diskussiooni õenduse kui distsipliini teooriast. Rõhuasetus teadmiste tüübile on paljastanud ka ebasobivuse kategoriseerida õendust kui baseeruvat meditsiiniteadusele või haigustele. Carper pani ette , et ”õendusprotsess” oli ”põhiline meetod õendusuuringute tegemiseks”, olles õenduse kui distsipliini süntaksi oluline komponent. Teised autorid keskenduvad õenduse kui distsipliini olemuse määratlusele õenduse
annaabi.ee 
