Kunsti ajalugu
Chalgrin`i ( 1739-1811 ) kavandi järgi
ehitama Champs Elysees ees olevale väljakule ( sinna koondub raadiustena 12 avenüüd )
ehitama kuulsat Tähe triumfikaart, mis nagu lõpetaks linna panoraami. Suurejooneline ja
pidulik triumfivärav on 45 m lai ja 50 m kõrge. Chalgrin loobus antiigieeskujudest
kaunistavatest sammastest, triumfikaart ehtivad skulptuurigrupid kuuluvad juba romantismi
perioodi. Teisedki triumfiehitised lähtusid antiigist, Carouselli väljakul asunud triumfikaare
autorid Ch. Percier ( 1764 - 1838 ) ja P. A. Fontaine ( 1762 - 1855 ) võtsid eeskujuks
Septimus Severuse võidukaare, Vendome`i väljaku triumfisammas ( arh. P. Lepere ja J.
Gondouin ) jäljendab kuulsat Trajaaanuse sammast Roomas. Napoleoni õukonnaarhitektideks
olid Ch. Percier ja P.A. Fontaine, neid peetaksegi ampiirstiili lõplikeks väljaarendajateks -
kõige rohkem väljendusid need taotlused just sisearhitektuuris: Percier ja Fontaine ehitasid
annaabi.ee 
