Pärast seda õppis Viinis. Sel ajal kohtus ta ka Beethoveniga. Hiljem alustas koostööd Pariisi klavereid tootva firmaga. 1827.a. pärast isa surma süvenes religioosesse müstikasse. Alates 1830. a. tegeles muusikalise enesetäiendusega. Ta kohtus Paganiniga, kes sütitas temas soovi saavutada klaveril sama, mis Paganini viiulil. 1832. a. armus ta krahvinnasse ja põgenes Itaaliasse. Neil oli 3 last. 1842. a. võttis vastu Weimari õukonna kapellimeistri koha.1848. a. elas koos vürstinna Carolyne`iga. 1801. a. kolis ta Rooma.Alates 1867. a. külastas ta Ungarit igal aastal, oli üks Budapesti Muusikaakadeemia asutajaid ja selle õppejõud. Tõi muusikasse monotematismi põhimõtte ning oli tulihingeline programmimuusika pooldajaid. 5) Georges Bizet (1838-1875) - Isa oli juuksur ja parukategija, ema oli pianist. 9-aastaselt läks ta Pariisi konservatooriumisse. Seal õppis ta klaverimängu ja kompositsiooni. 1857. a. võitis ta Rooma preemia. 1863. a
1832. aasta oli Liszti isiklikus elus tähtsaim: ta armus krahvinna d`Agoult`sse ja põgenes temaga Itaaliasse. Nende kooselust sündis kolm last, tütar Cosimast sai hiljem Richard Wagneri naine. Järgnesid kontserdireisid kogu Euroopas. Publik eriti naised lausa jumaldasid teda, käibele läks isegi väljend ,,lisztomaania". 1842. aastal võttis Liszt vastu Wimari õukonna kapellmeistri koha, 1848. aastal algas tema kooselu Sayn-Wittgensteini vürstinna Carolyne`iga. See periood oli tema loomeelus kõige viljakam. Ta muutis Weimari tõeliseks muusikaelu keskuseks, dirigeeris ja propageeris oma kaasaegsete teoseid, korraldas muusikafestivale. Siin komponeeris ta palju oma väljapaistvad teosed, nende hulgas 12 sümfoonilist poeemi. 1861. aastal kolis Liszt Rooma, kus sõbrunes paavstiga ning üritas reformida kirikumuusikat, see aga ei saanud teoks. Oma kaasaegsete üllatuseks mõtiskles ta sel ajal isegi vaimuliku
annaabi.ee 
