Punane kärbseseen
Närvistikku. Ravimipreparaadina kärbseseenemürki ei kasutata,
suurt tähtsust omab see aga farmakoloogilises analüüsis.
Muskariin mürgitus põhjustab peamiselt iiveldust, oksendushoogusid,
värinaid ja krampe.
Muskariini vastumürk on antropiin. Seda ainet sisaldub paljudes
maavitsaliste (Solonaceae) sugukonda kuuluvates taimedes: karumustikas (Atropa
belladonna), ogaõunas (Datura stramonium), koerapöörirohus (Hyoscyamus niger),
skopoolias (Scopolia carniolica).
Põhiliseks aktiivseks toimeaineks kärbseseene puhul peeti kuni viimaste
katsetuste tulemusteni muskariini. Dr. Albert Hofmann ja Dr. Richard Schultes
avastasid koos Dr. Eugster (Sveits) ja Dr. Takemoto (Jaapan), et peamiselt on
ibotenic acid (mis on ühtlasi mustsinooli prekursor) ja mustsinool aktiivsed
toimeained. Keetmisel kindlal temperatuuril (78°C) või seene kuivatamisel muundub
muskariin mustsinooliks (mis ei ole mürgine) ja samuti ibotenic acid muundub