Lugesin Elena Ferrante raamatut "Üksilduse päevad". Peategelaseks (minategelaseks) oli 38. aastane Olga, kelle mees Mario, jättis peale 15.aastat abielu maha. Neil oli ka kaks last: poeg Gian ja tütar Ilaria ning Saksa lambakoer Otto. Alguses arvas naine, et mees tuleb ikkagi tagasi ja vajab ainult natukeseks hingamisruumi, kuid eksis. Neil oli ka 5aastat tagasi olnud väikene kriis, kui nad käisid läbi Mario kolleegi Ginaga, kelle 15.aastasele tütrele Carlale Mario keemiatunde andis ja justkui isa eest oli. Just selle Carla pärast Mario Olga maha jättiski, kui Carla oli vanem ning nad said alustada suhet. Pärast mehe ära minekut hakkas Olga analüüsima nende suhet, et mis neil küll valesti läks, sest tema jaoks toimis nende suhe hästi. Varsti langes Olga sügavasse musta auku ning ta oli nii vaimselt ja füüsiliselt täiesti läbi. Ta muutus ropuks, unustas enda ja oma kodu ning laste eest hoolitsemise ja teda vaevasid mälu- ja unehäired
Sofial on täna sünnipäev. Oma sünnipäeva puhul tahab Sofia teha midagi uut ning mõtleb teha endale krediitkaardi, et tellida endale midagi ilusamat selga. Ta on väsinud juba 100st valgest T-särgist, mis tal kapis lebavad. Samuti soovib ta kohtuda poiss Stevega ja seda seekord päriselt, sama õhku hingates. Sofia mõtleb: “ Ma olen üpriski kindel, et Carla on sellega nõus, sest ta lihtsalt ei oska mulle “ei” öelda.” Sofia räägib oma sõbrast Stevest Carlale. Sofia: “ Hiljuti kohtusin ühe poisi Stevega, kellega saime päris lähedasteks ning ma väga sooviksin, et täna, kui on minu sünnipäev saad sa mu soovi täita. Kas oleks kuidagigi võimalik, et me kohtuksime?” Carla: “ Vaevalt, su ema ei lubaks seda ealeski.” Sofia: “ Me võime ju valetada.” Carla: “ Kas see on sulle tõesti nii lihtne?” Sofia: “ Lihtsam, kui ma arvasin.” Carla jääb Sofiale vastuse võlgu ning jalutab teadmatuses minema. Mööduvad mõned
annaabi.ee 
