"caritatem" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

» Siis aga lõi ta käega laubale. Ta peast käis äkki uus mõte läbi. «Mis pagan nad täna hommikul selle sõnaga «Esmeralda» õige mõtlesid?» 5 Andke almust (lad. Jt). 4 2 Ta tahtis kiiremini minema hakata, aga kolmat korda takistas teda miski ta teel. See miski või pigemini keegi oli üks pime, väike habemesse kasvanud juudinäoga pime mees, kes kepiga ringi kobas ja keda suur koer lootsis. Ta ütles Gringoire'ile ungari aktsendiga läbi nina: «Facitote caritatem!»6 «Ometi üks, kes ristiinimese keeli kõneleb!» ütles Gringoire. «Mul peab küll väga hea inimese nägu ees olema, kui minult nõnda armuandi palutakse, kuigi mu rahakott üpris tühi on.» «Sõber,» pöördus ta pimeda poole, «ma müüsin läinud nädalal oma viimase särgi maha ehk, kuna sa muust keelest aru ei saa kui Cicero omast: Vendidi hebdomade nuper transita meam ultimam chemisam.»7 Seepeale pööras ta pimedale selja ja astus edasi. Pime aga hakkas temaga sammu pidama