Krevetid 21 Kala (liha) 18-25 Veest püütud valkude osakaal on ainult ca 4% kogu tarbitud valgu kogusest. Siit ka üks võimalik viis inimkonna toiduprobleemide lahendamiseks. 3.1 Kalad Peamised kalapüügi objektid: · Heeringlased (Clupeidae) · Ansoovislased (Engraulidae) · Hobumakrelllased (Carangidae) · Meripuuklased (Scorpaenidae) · Lestlased (Pleuronectidae) · Hailaadsed (Selachomorpha) · Mõõkkalalased (Xiphiidae) Kalavarudest Kalavarud on piiratud toiduhulgaga. Noored kalad kasutavad toitu efektiivsemalt. Efektiivne kalapüük hoiab kalad noored st püütakse välja vaid vanad isendid. Võrgusilma suurusega saab reguleerida kalapopulatsiooni vanust. Heeringas, tursk, koha (Atlandist) ja ansoovis (Vaiksest ookeanist) on juba ülepüütud. 3
piirkonnas. (Gibson, 1972, Fagerholm, 1982; ref. Køie, 2001). Leviala Euroopas piirdub soojemate aladega, kôige pôhjapoolsem levila on Läänemeri ja Pôhjameri Sotimaa lähedal (Gibson, 1972; ref. Moravec, 1994). Läänemeres on tema tüüpiliseks lôpp-peremeheks lest (Køie, 2001), vähem merilest (Moravec, 1994). Mustas meres ja Aasovi meres on liiki leitud mitme sugukonna kaladelt s.h. ogaliklastel (Gasterosteidae), hobumakrellastel (Carangidae), lüürakalalastel (Callionymidae), mudillastel (Gobiidae), lestlastel (Pleuronectidae) ja merikeellastel (Soleidae). Selles piirkonnas on mudillased kôige olulisemad lôpp- peremehed. Pôhja-Euroopas on nad väiksema tähtsusega, kuigi C. heterochrous vôib nendes areneda täiskasvanuks. Läänemeres on teda leitud pisimudilal (Pomatoschistus microps). Mudillased saavad nakkuse N. diversicolor`ilt. Samas vôivad esimesed toimida ka kui vektor-peremehed. (Køie, 2001)