6.Tsemendi toorained on lubjakivi ja savi. 7.a) lobri tsemendi toorained, mis on veega segatud b) tsemendiklinker aine, mis saadakse kõrgel kuumusel pöörlevas ahjus lobrist. c) tsement tsemendiklinkri jahvatamisel saadud peenpulber. d) betoon tsemendi, liiva ja kruusa segu. 8.Ehituslupja toodetakse lubjakivi kuumutamisel erilistes ahjudes 9001000 kraadi juures. 9.Kustutamata lubjaks nim. lubjakivi lagunemisel tekkivat kaltsiumoksiidi CaO2.Kui lisada kustutamata lubjale vett eraldub palju soojust ja tekib kustutatud lubi Ca(OH)2 10.Seinu krohvitakse kustutatud lubja, liiva ja vee seguga. 11.Värskelt krohvitud ruumid on niisked, sest seinte krohvimisel reageerib kustutatud lubi õhus sisalduva süsinikdioksiidiga ja moodustab kaltsiumkarbonaadi ning selle reaktsiooni käigus eraldub vesi veeauruna. Polümeerid & plastid 1.Polüetüleen argielus tuntud polümeer, mida saadakse eteeni polümeerimisel. 2
Oksüdeerija Aine või ioon, mis seob elektrone, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb) Oksüdatsiooniastme kindlakstegemiseks lähtutakse järgmistest üldreeglitest: · Aine valemis olevate elementide aatomite oksüdatsiooniastmete algebraline summa on null. · Lihtainete o-a loetakse nulliks (O2, H2, Fe). · Hapniku o-a ühendites on üldjuhul II, tuntumateks eranditeks on peroksiidid (H2O2, CaO2 jt) ning ühendid F2-ga (OF2 hapniku o-a II). Peroksiidid on ühendid hapnik-hapnik sidemega OO (O22). · Vesiniku o-a ühendites on üldjuhul I, eranditeks on metallide hüdriidid NaH, CaH2 jt, milles vesiniku o-a on I. · Perioodilisussüsteemi IA (Li, Na, K...) ja IIA (Be, Mg, Ca...) rühma elementide o-a ühendites on vastavalt I ja II; alumiiniumil III; tsingil ning kaadmiumil II . Ioonvõrrandite kirjutamisel jälgida järgmisi reegleid:
Elektronide ülemineku skeemi koostamisel lähtutakse aatomite oksüdatsiooniastmetest. Oksüdatsiooniastme kindlakstegemiseks lähtutakse järgmistest üldreeglitest: Aine valemis olevate elementide aatomite oksüdatsiooniastmete algebraline summa on null. Lihtainete o-a loetakse nulliks (O2, H2, Fe). Hapniku o-a ühendites on üldjuhul –II, tuntumateks eranditeks on peroksiidid (H 2O2, CaO2 jt) ning ühendid F2-ga (OF2 hapniku o-a II). Peroksiidid on ühendid hapnik-hapnik sidemega –O–O– (O22–). Vesiniku o-a ühendites on üldjuhul I, eranditeks on metallide hüdriidid NaH, CaH 2 jt, milles vesiniku o-a on –I. Perioodilisussüsteemi IA (Li, Na, K...) ja IIA (Be, Mg, Ca...) rühma elementide o-a ühendites on vastavalt I ja II; alumiiniumil III; tsingil ning kaadmiumil II. 2. Eksperimentaalne töö
Oksüdatsiooniaste märgitakse rooma numbritega aine valemis olevate elementide aatomite sümbolite kohale1, pannes negatiivse o-a ette märgi−. Oksüdatsiooniastme kindlakstegemiseks lähtutakse järgmistest üldreeglitest: Aine valemis olevate elementide aatomite oksüdatsiooniastmete algebraline summa on null. Lihtainete o-a loetakse nulliks (O2, H2, Fe). Hapniku o-a ühendites on üldjuhul –II, tuntumateks eranditeks on peroksiidid (H2O2, CaO2 jt) ning ühendid F2-ga (OF2 hapniku o-a II). Peroksiidid on ühendid hapnik-hapnik sidemega –O–O– (O2-2). Vesiniku o-a ühendites on üldjuhul I, eranditeks on metallide hüdriidid NaH, CaH2 jt, milles vesiniku o-a on –I. Perioodilisussüsteemi IA (Li, Na, K...) ja IIA (Be, Mg, Ca...) rühma elementide o-a ühendites on vastavalt I ja II; alumiiniumil III; tsingil ning kaadmiumil II.
annaabi.ee 
