20. SAJANDI ABSURDITEATER NING SELLE TÄHTSAMAD AUTORID
Tema tegelaseks on
manipuleeriv ja rutiini takerdunud väikekodanlane (1, 352).
Pariisi peatuma jäädes, pidi Ionesco kirjutama diplomitöö teemal ,,Patt ja surm prantsuse
kirjanduses", kuid hakkas selle asemel omal käel fraseoloogia sõnastikust inglise keelt õppima ning
tundis sügavat hämmastust selle üle, kui absurdsed tundusid sõnad ja fraasid kontekstist
väljavõetuna. Ta hakkas kirjutama näidendit ,,Kiilaspäine primadonna" (La Cantatrice chauve,
1950), kasutades keelt samamoodi nagu käsiraamat, et näidata, kui mõttetu võib olla suhtlemine.
Selles näidendis külastab härra ja proua Browni teine paar, kes avastavad täiesti juhuslikult, et nad
on tegelikult abielus (4, 122). Ionesco keelekriitika, mis puudutab keelt kui suhtlusvahendit ja
võimu instrumenti, jätkub näidentides ,,Õppetund" (1951) ja ,,Toolid" (1, 353). Näidendis ,,Toolid"