Antonio Canova
jäi ta ilma oma mõlemast vanemast, tema isa suri ning ema abiellus uue mehega. Kuid seda
kaotust kompenseerisid tema isapoolsed vanavanemad, kes kandsid tema eest hoolt. Sellele
vastutasuks sai ka vanaema hiljem kogeda oma pojapoja lahkust, kes võttis ta hiljem oma koju
elama Roomas.
Antonio isa ja vanaisa olid mõlemad kiviraidurid või väiksemad kujurid, räägitakse, et nende
perekond oli mitmeid põlvkondi varustanud Possagno kogukonda selle elukutsega inimestega.
Niipea kui Canovo käsi suutis pliiatsit hoida, tutvustas vanaisa Pasino talle joonistamise kunsti.
Vanaisal oli teadmisi nii joonistamise kui arhitektuuri kohta.
Canova varased aastad möödusid õpingute seltsis. Ta ise kaldus skulptuuri kunsti poole ning
vanaisa töökoda pakkus võimalust nende oskuste arendamiseks. Oma üheksandal eluaastal
valmistas ta kaks väikest marmorist laegast, mis on säilinud tänaseni. Tundub, et peale seda, oli ta
pidevalt töötamas oma vanaisa juhtimise all
annaabi.ee 
