Teadlased ja ühiskond ei võtnud tema teooriat just vaimustusega vastu.Seega tema teooria ei olnud kohe aksepteeritud.Andre-Marie Ampere jõudis samale järeldusele ,mis Avagadrogi, tal kulus selleks 3 aastat ja tema leidis selle teise teooria kaudu. Ainult Charldes Frederic Gerhardti ja Auguste Laurenti orgaanilise keemia läbi oli võimalik demonstreerida Avagadro seadust, mis sama arvu molekulidega gaasis oli samasugune. Kahjuks ,need katsetused tundusid võimatud.Stanislao Cannizzaro lahendas lõpuks selle teooria 4 aastat pärast Avagadro surma, seega Avagadro ei saanudki oma avastuse vilju maitsta.Ta seleteas ,et need oletused olid molekulide eraldatuse tõttu kindlatel temperatuuridel ja et see kehtib molekulmasside kohta ja veel ka aatomimasside kohta, viimast Avagadro ise ei arvanud. 1911. aastal Torinos toimuval kokkusaamisel, avaldas Kuningas victor Emmanuel III, kiitust Avagadro kohta ja ühtlasi kinnitas ka Avagadro panust keemiasse. Torino
Rajas seega aluse keemilise sideme mõistele. Couper : Jõudis Kekulé'ga samal ajal järeldusele, et c on 4 valentsi ja saab moodustada ahelaid, hakkas esimesena sidemeid kriipsukestega kujutama Kekulé postuleeris, et süsiniku valents ühendites on 4 ning et C aatomid saavad seostuda ka omavahel ja moodustada ahelaid. Koostas lihtsamate org üh struktuurvalemeid, arvestas ka 2sidemete, 3sidemete võimalikkust. Kekulé põhjendas ka benseeni struktuuri Cannizzaro: I rahvusvahelisel keemikute kongressil 1860. a. Karlsruhes pidas ettekande aatommassidest, molekulide ja aatomite mõiste erinevusest, ainete valemitest ja keemia nomenklatuurist Döbereiner: avastas sarnaste omadustega elementide triaadid, milles keskmise aatomi mass on ligikaudu kahe kõrvaloleva keskmine (Ca- Sr- Ba, Cl-Br-I) Newlands: Järjestas keemilised elemendid aaommassi kasvu järjekorras 7 kaupa vertikaalsetesse tulpadesse- oktaavitesse
annaabi.ee 
