veega. Nõudlus Coca-Cola järele suurenes ja ulatus varsti Atlanta piiridest väljapoolegi. John S. Pemberton, kes tundis rohkem huvi oma laboris ainete segamise kui äritegevuse vastu, müüs 1888.aastal oma Coca-Cola retsepti ja sellega seotud õigused 2300 dollari eest ärimees Asa G. Candlerile. Eduka ärimehena oli Candleril oma tegevfirma ja kapital. Ettevõtliku mehena õnnestus tal saavutada läbimurre ja tõsta Coca-Cola Ameerika joogiturul domineerivale kohale. Candleri reklaamistrateegiad olid lihtsad kuid mõjusad. Juba 1890.aastal saatis ta "Soda Fountains'i" klientidele isiklikult adresseeritud kutseid tasuta klaasikesele Coca-Colale. 1892.aastal asutas Candler Coca-Cola Company ja lasi Coca-Cola nime seadusega kinnitada.
kaunistada bränditud kellade, urnide, kaalude ja kalendritega. Inimesed nägid Coca- Cola't kõikjal ning agressiivne reklaamitöö kandis vilja. Aastaks 1895 oli Candler ehitanud Coca-Cola siirupitehased ka Chicagosse, Dallasesse ja Los Angelesse. Lõpuks viis karastusjoogi populaarsus selleni, et tekkis nõudlus uutmoodi tarbimisviiside järele. 1894.a. sai Mississippi ärimehest Joseph Biedenharnist esimene mees, kes pani Coca-Cola pudelisse. Ta saatis 12 pudelit ka Candlerile, kes oma vastuses ei näidanud välja just erilist entusiasmi. Hoolimata sellest, et tegu oli taibuka ja uuendusmeelse ärimehega, ei adunud ta, et pudelite abil muutuks Coca- Cola tulevikus transporditavaks, sest pudelis jooki saaksid tarbijad kaasa võtta kõikjale. Seda ei mõistnud Candler ka siis, kui viis aastat hiljem, aastal 1899 kaks Chattanooga juristi Benjamin F. Thomas ja Joseph B. Whitehead omandasid Candlerilt õiguse Coca-Cola´t pudelisse villida kõigest ühe dollari eest.
annaabi.ee 
