Varakeskaeg
Keldid haarasid enda kätte suure osa Kesk- ja Lõuna-Euroopast.
Britanniasse asusid ka gallialasi, kelle seas oli juhtiv osa katuvellaunidel. Nende käigus
ühendas 1.s I poolel pKr oma võimu alla mitu Kagu-Inglismaa hõimu.
Keltide majanduslik edukus tulenes rauatootmiselt ja seppade osavuselt. Nende relvad
olid väga hinnatud.
43. aastal maabusid rooma väed briti rannikule. Vastuastunud katuvellaunide vägi
purustati ning rooma riik sai endale provintsi Britannia. Võeti tagasi Camulodunom,
Londinium ja teised rooma keskused. Rooma kaitse piirdus muldvalli ja tornidega.
5.s keskpaigast algas germaani hõimude massiline sissetung Britanniasse. Anglid,
saksid ja jüüdid lähtusid Saksamaa põhjarannikult ja Jüütimaalt, friisid Põhjamere
rannikult. Sinna elama jäänud germaani hõime nim anglosaksideks. Osad keldid
rändasid tänu survele tagasi mandrile, nende asulat nim Bretagne'ks. Kujunesid uued
keeled: iiri, gaeli, mänksi, kõmri, korni ja bretooni keel.