Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond, I kursus 2017/2018
Inimeses 2 olulist
signaliseerivat ühendust:
1) Sünaps närviraku aksoni ja teise närviraku dendriidi, – lihasraku, - näärmeraku vahel.
2) Immunoloogiline sünaps.
Sünaps – struktuur, mille abil toimub signaali ülekanne ühelt rakult teisele. Eristatakse pre-
ja postsünaptilist membraani. Osalevad spetsiifilised adhesioonimolekulid – neureksiin,
neuroligiin jt. Lisaks tagavad stabiilse ühenduse kadheriinid, Ig perekonna CAMid jt. Nn
koondavad valgud (scaffoldprotein) seovad kogu kompleksi tervikuks.
Immunoloogiline sünaps: Ajutine struktuur, mis moodustub antigeeni presenteeriva raku
(Blümfotsüüt, dendriitrakk vm) ja effektorraku (nt helper T-lümfotsüüt) vahel. Koosneb samuti
mitmetest adhesioonimolekulidest, mis võimaldavad stabiilse kontakti antigeeni efektiivseks
presenteerimiseks.
121. Ekstratsellulaarne maatriks: üldine iseloomustus ja jaotus.
Ekstratsellulaarne maatriks e
annaabi.ee 
