ARAABIA MERI Mirjam K. 7b MERE ASEND Araabia meri asub india ookeani loodeosas. Hindustani ja Araabia poolsaare vahel. Pärsia laht Araabia poolsaar Cambay laht Araabia meri India ookean Joonis1. Araabia mere asend MERE NIMI Araabia meri sai oma nime sellest, et selle looderannikul asub Araabia. AVAMERI Araabia meri on avameri, mis on otseühenduses India ookeaniga. SUURUS Araabia mere pindala koos Adeni ja Omaani lahega on 4 592 000km2. Võrreldes Kollase merega on Araabia meri väga suur. SÜGAVUS Araabia mere suurim sügavus on 5803 meetrit. Võrreldes Musta merega on see väga sügav vesi, nimelt on Araabia meri poole
Pekingisse, kus valitses Kubla-khaan, kes rajas Hiinat aastani 1368 valitsenud Yuani dünastia. Marco Polo viibis Hiinas 17 aastat. Ta õppis ära mongoolia keele, vastutas mitmete diplomaatilise missioonide eest ja sooritas ulatuslikke reise Birmasse, Tonkingi ja Annamisse. Tagasitee merd ja maad mööda viis ta Khanbalikist läbi (Põhja-Hiina) Zaituni sadamasse (nüüd Chafu). Lühikest aega viibis ta Jaave saarel. Reisides Hormuzest läbi Calicuti (Malabari rannik) ja Somnati (Gudzerat, Cambay laht) jõudis Marco Polo maad mööda Trapezunti Mustal merel. Peaaegu veerand sajandit hiljem naases ta 1295. aastal Veneetsiasse. Genova-Veneetsia sõja käigus sattus Marco Polo Vanglasse. Ta kasutas seda aega (1298-99) oma reisiaruande dikteerimiseks kaasvang Rusticusele, kes selle kirja pani. Marco Polo seiklused Aasias, mis ilmusid pealkirja all ,Reisid', sisaldasid sedavõrd hämmastavaid teateid, et kaasaegsed pidasid neid väljamõeldisteks. Hilisemad andmed (Yule
Suurimaks mõõdetud sügavuseks on 7209 m. Lõunapoolne ookeani osa on talvekuudel (august september) kaetud kuni 55° -ni lõunalaiust jääga ja triivivate jäämägedega. Ookeani troopilistel laiustel esinevad kevadel ja suvel sageli taifuunid. Peamiseks lõunapassaatidest tekitatud pinnahoovus kulgeb Nõelaneemelt Lääne-Austraaliani. Suurimaks tõusude - mõõnade kohaks on Darwini sadama piirkond 11 m ja Cambay laht Araabia meres 11,9 m. 4. Põhja Jäämeri on ookeanidest kõige väiksem ligikaudu 4% Maailmamerest, pindalaga 14,7 milj. km². Laiem koht 5,1 tuhat km, kitsam ligikaudu 2 tuhat km. Läänepoolne piir kulgeb Norra kõige põhjapoolsemast punktist Lääne-Teravmägede kõige lõunapoolsema punktini, Taani väinast Gröönimaani, edasi Põhja-Ameerikast Beringi väinani ning piki Deznevi neeme ja Walesi Printsi neeme vahelist mõttelist joont
annaabi.ee 
