ferrugineum Pecki kübarnarmik Hydnellum peckii Mugul-põdramokk Sarcodon glaucopus Selts Thelephorales Sgk Thelephoraceae Harilik lehternahkis Thelephora terrestis Selts Dacrymycetales Sgk Dacrymycetaceae Suur sarvik Calocera viscosa Väike sarvik Calocera cornea Alamhõimk. Pucciniomycotina Klass Pucciniomycetes; Selts Puccinales Sgk Pucciniaceae Kuuse okksarooste Chrysomyxa abietis Alamhmk. Urediniomycotina Klass Urediniomycetes Selts Uredinales Sgk Melampsoraceae
pulmonaria) (Lobaria) e) limane hariksamblik hariksamblik Clavulinaceae (Multiclavula mucida) (Multiclavula) Pertusaria pupillaris lumisamblik lumisamblikulised (Pertusaria) (Pertusariaceae) narmas-habesamblik (Usnea habesamblik (Usnea) Parmeliaceae diplotypa) suur sarvik (calocera viscosa) sarvik (Calocera) pisarseenelised (Dacrymycetaceae) harilik kukeseen (Cantharellus kukeseen kukeseenelised cibarius) (Cantharellus) (Cantharellaceae) kollakas kukeseen kukeseen kukeseenelised (lehterkantarell) (Cantharellus (Cantharellus) (Cantharellaceae) aurora) harilik kivipuravik (Boletus kivipuravik (Boletus) puravikulised (Boletaceae) edulis)
ta üha uusi õisi, mis toodavad vaid nõgieoseid. (sügiseni õitsevad nurmnelgid ja äiatarid on sageli nakatunud nõgiseenest). 3. Eoslavaseened (tardseened, mittelehikseened, lehikseened, puguseened). Kl. Eoslavaseened (4 traditsioonilist, pigem eluvormilist rühma) Tardseened. Viljakeha sageli sültjas, esinevad eelkõige hilissügisel ja talvel, enamasti surnud puidul. Maitsetud, mõned kah-söödavad. Süldikud (Exigia), üdik (Pseudohydnum), suur sarvik (Calocera viscosa). Mittelehikseened. Viljakeha sageli pikaealine, erandlik seente hulgas on tõeliste kudede esinemine. Enamus taelalaadseid puiduseeni (tuletael, kännupess, väävlik (söödav), koorikud, lehternahkised, haavataelik, aga ka kukeseened, narmikud, tõlvikud, harikud). Lehikseened. Viljakehal enamasti eoslehed, harvem torukesed Torikulaadsed. Soomustorik, austerservik. Puravikulaadsed. Puravikud, majavamm, liimikud, vahelikud, juurepähklid. Limanutilaadsed
(sügiseni õitsevad nurmnelgid ja äiatarid on sageli nakatunud nõgiseenest). Nende hulka kuuluvad ka paisseened. 3. Eoslavaseened (tardseened, mittelehikseened, lehikseened, puguseened). Kl. Eoslavaseened (4 traditsioonilist, pigem eluvormilist rühma) Tardseened. Viljakeha sageli sültjas, esinevad eelkõige hilissügisel ja talvel, enamasti surnud puidul. Maitsetud, mõned kah-söödavad. Süldikud (Exigia), üdik (Pseudohydnum), suur sarvik (Calocera viscosa). Mittelehikseened. Viljakeha sageli pikaealine, erandlik seente hulgas on tõeliste kudede esinemine. Enamus taelalaadseid puiduseeni (tuletael, kännupess, väävlik (söödav), koorikud, lehternahkised, haavataelik, aga ka kukeseened, narmikud, tõlvikud, harikud). Lehikseened. Viljakehal enamasti eoslehed, harvem torukesed Torikulaadsed. Soomustorik, austerservik. Puravikulaadsed. Puravikud, majavamm, liimikud, vahelikud, juurepähklid. Limanutilaadsed
annaabi.ee 
