Kehakunst
ühes tätoveeritud pärismaalasi ja lasksid ka ennast tätoveerida. Loomulikult ei olnud Euroopas
varasem tätoveeringute kasutamine võõras, kuigi nende maadeuurija-te ajaks oli see mälust
kadunud. Constantinus I, esimene ristiusku tun-nistanud Rooma keiser, keell istas näo
tätoveerimise 4. sajandi algul, sest seda võidi tõlgendada kui jumala näo järgi loodu rüvetamist.
Põhja-Euroopas toimus keelustamine 787. a Calcuthi kirikukogul (Northumberlandis) ning
kahtlemata laideti tätoveerimist mitmel tagasihoidlikumal viisil kõikjal maailmas, kus ristiusk oli
tõusuteel, püüdes nii võidelda ebausu ja paganlusega. Need varakristlased olid sihikul oma
uskurm ise tõttu, et tätoveerimine on seotud rituaalide ja sümbolismiga. Rooma ajaloolane
Herodianos kirjeldas tähelepanekuid esimesest sajandist, mil keltide loomi kujutavad
kehamärgistused jäeti sihilikult riietega katmata
annaabi.ee 
