Vajab talvel puhkeperioodi , mil paigutada kuiva ning jahedasse paika . Kasvab hästi amplis . Igal teisel varakevadel taim ümber istutada . Kahjuriteks ja haigusteks on villtäid , kilptäid ja kedriklestad . Et taim kenamaks muuta , põimitakse teda sagely mitu korda edasi-tagasi . Vahalilli kasvatatakse peamiselt õite pärast . Vahalilled vajavad potti , kust vesi saaks hõlpsasti ära valguda , selleks tuleb põhja asetada potikilde . [1][2] Kinglill ( Calceolaria ) Kevadel ilmuvad kummalised kirkavärviliste laikudega paunakesekujulised õied . On olemas suur valik eri värvikombinatsioonidega taimi . See eelmise sajandivahetuse lemmik edeneb kõige paremini kruusaga kaetud alusel . Nime on see taim saanud oma kinga meenutava õie järgi . Meil saadaval olevad kinglilled on hübriidid , üheaastased taimed , mis visatakse pärast õitsemist ära . Levinuim on Multiflora sordirühm , kuhu kuuluvad taimed
ja tolmeldavaid putukaid ligimeelitav kolmehõlmaline alahuul. Viljad on lõhenevad või väikeste avadega kuprad, väga harva marjad. [13] 1.2. Sugukonda kuuluvad perekonnad Mailaseliste (Scrophulariaceae) sugukonda kuulub, nagu eelpool mainitud, üle 200 perekonna, kellest Eestis kasutatakse haljastuses päris paljude perekondade liike. Nendest suutsin kindlaks teha 20 perekonda alonsoa (Alonsoa), inglilill (Angelonia), lõvilõug (Antirrhinum), kinglill (Calceolaria), kilpkonnalill (Chelone), kollinsia (Collinsia), müürlill (Cymbalaria), kaksikkannus (Diascia), sõrmkübar (Digitalis), eriinus (Erinus), käokannus (Linaria), pärdiklill (Mimulus), nemeesia (Nemesia), peekerlill (Penstemon), purpurvanik (Rhodochiton), suutera (Sutera), toreenia (Torenia), vägihein (Verbascum) mailane (Veronica) ja männasmailane (Verinicastrum). Perekondi on küll palju kuid enamikest perekondadest on Eestis haljasuses kasutusel vaid 1-2 liiki. Lähemalt
annaabi.ee 
