A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Kiri oli nii tähtis, et tema pärast
olid kõrvale jäetud kaardid ja täringud, mis lamasid trummil.
Kolm ülejäänut avasid parajasti kõhukat veinipudelit, milles oli kolliuuri vein. Need
olid härraste teenrid.
Nagu juba öeldud, oli kardinal sünges meeleolus ja sellisel puhul ei süvendanud miski
ta pahurust nii väga kui teiste lõbusus. Pealegi oli tal alati niisugune kummaline tunne,
nagu teeks tema kurbuse põhjus teised
529
heatujuliseks. Ta andis La Houdiniere'le ja Cahusacile märku peatumiseks, tuli
hobuse seljast maha ja lähenes kahtlastele naerjatele lootuses, et liiv summutab ta
sammud ja hekk varjab tema lähenemist ning tal õnnestub ehk kuulda mõni sõna
vestlusest, mis näis talle nii huvitavana. Alles kümne sammu kaugusel hekist tundis ta ära
gaskoonlase jutuvada. Ja kuna ta teadis, et mehed olid musketärid, ei kahelnud ta, et kolm
ülejäänut on «lahutamatud», nagu nimetati Athost, Porthost ja Aramist.