ühendab Walesi poolsaare loodeosaga maantee ja raudteesild. Wales piirneb põhjast Iiri merega (Dee jõe suudme ja Liverpooli lahega), läänest Saint George'i väinaga, lõunast Mouth of the Severni ja Bristoli lahega ning idast Inglismaaga. Walesi pindala on 20 798 km² ning rahvaarv on 3 004 600. Pealinnaks on Cardiff Wales on jaotatud 22 tervikomavalitsuseks. Neist 9 on nime poolest krahvkonnad , 3 linnad ja 10 krahvkondvallad Walesi Sümbolid. · Lipul on kujutatud prints Cadwaladeri punane draakon Tudorite dünastia värvide rohelise ja valge taustal. · Walesi hümn "Hen Wlad fy Nhadau" ("Minu isade maa") · Lisaks punasele draakonile on Walesi sümboliteks ka porrulauk ja rahvuslill (kollane) nartsiss. · Rahvuspuu on kivitamm. PõhjaIirimaa PõhjaIirimaa on Suurbritannia ja PõhjaIirimaa Ühendkuningriigi piirkond Iirimaa saare kirdeosas. Hõlmab enamiku ajaloolisest Ulsterist. PõhjaIirimaa pindala on 14 120 km² ning Elanikearv on 1 775 000.
Mouth of the Severni ja Bristoli lahega ning idast Inglismaaga. Wales on Euroopa Liidu valimisringkond. Walesi rahvaarv on umbes kolm miljonit. Ametlikud keeled on kõmri ja inglise keel, millel on võrdne staatus. Kaks kolmandikku Walesi elanikkonnast elab Lõuna-Walesis, teine tihedamalt asustatud piirkond on Põhja- Walesi idaosa. Turiste tõmbab Walesi "metsik ja ...maaliline" maastik. Walesi lipul on kujutatud prints Cadwaladeri punane draakon (Y Ddraig Goch) Tudorite dünastia värvide rohelise ja valge taustal. Ametlikult tunnustati seda Walesi rahvuslipuna aastal 1959. Walesi hümni "Hen Wlad fy Nhadau" ("Minu isade maa") esitatakse ametlikel üritustel, samuti näiteks Walesi rahvusmeeskondade jalgpalli- ja ragbimatsidel. Lisaks punasele draakonile on Walesi sümboliteks ka porrulauk ja rahvuslill (kollane) nartsiss. 'Porrulauk' on kõmri keeles cennin ja 'nartsiss' on cennin Pedr (sõna-sõnalt
annaabi.ee 
