BÜSTANTS. 515 saj. lõppes türklaste vallutusega. Alad : Kreeka, VäikeAasia ja mujal. Bütsansi kunst oli ida ja lääne kultuuri vahendaja ja sulam. Ametlik Bütsainsi kunst oli kiriku ja keisririigi võimu seose väljendus. Kunstile tugev kreeka (hellenism), Rooma (rooma aladel), idamaade mõju. ARHIDEKTUUR: *Liseen eenduv püstriba seinal, * Petik kinni ehitatud akna/ukse ava, *Bütsantsi kapiteel samba ülevalt kaunistatud osa. Nii basiilika kui ka ristkuppel kirikud. Kirikud. *Hagija Sophia (Konstantinoopol) piklik hoone kaetud kuplitega. *San Vitale (Itaalias) kaheksa nurkne. SKULPTUUR: lühikest aega Antiigi traditsioonid, valitseja figuurid, portreed (ümarkujud), reljeefid. 89 saj. ikonoklastide liikumine. IKOMODULpildi kaitsja. MAALIKUNST: idamaadelt stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, eestvaates, tinglike proportsioonidega. *seinamaalid (freskod lubikrohviga), *miniatuurid, initsiaal (esitäht) Codex Purpurous,...
BÜSTANTS. 5-15 saj. lõppes türklaste vallutusega. Alad : Kreeka, Väike-Aasia ja mujal. Bütsansi kunst oli ida ja lääne kultuuri vahendaja ja sulam. Ametlik Bütsainsi kunst oli kiriku ja keisririigi võimu seose väljendus. Kunstile tugev kreeka (hellenism), Rooma (rooma aladel), idamaade mõju. ARHIDEKTUUR: *Liseen - eenduv püstriba seinal, * Petik - kinni ehitatud akna/ukse ava, *Bütsantsi kapiteel – samba ülevalt kaunistatud osa. Nii basiilika kui ka ristkuppel kirikud. Kirikud. *Hagija Sophia (Konstantinoopol) piklik hoone kaetud kuplitega. *San Vitale – (Itaalias) - kaheksa nurkne. SKULPTUUR: lühikest aega Antiigi traditsioonid, valitseja figuurid, portreed (ümarkujud), reljeefid. 8-9 saj. ikonoklastide liikumine. IKOMODUL-pildi kaitsja. MAALIKUNST: idamaadelt stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, eestvaates, tinglike proportsioonidega. *seinamaalid (freskod-lubikrohviga), *miniatuurid, initsiaal (esitäht) Codex Purpurous, ...
piirivööndi taguste barbarihõimude mõjusid. Paljud juurutasid seal enda eluviisi ja maailmavaadet. 5. saj. alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410. aastal rooma linna ning rajas 418 aastal rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi. Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks jäi väejuht aetiuse juhatuse all hunnide hõimuliidu purustamine 451. aastal katalaunia väljadel. Lääne-rooma langus ja ida-rooma püsimise probleem. Ida rooma ehk büstants püsis järjärguliste muutuste hinnaga kuni 15. saj. keskpaigani. Ida rooma püsima jäämise kasuks rääkisid kaks olulist tegurit: soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid. Ida rooma sõjavägi tegi 534 aastaks lõpu vandaalide kuningriigile ja võitles edukalt ka idagootidega. (536-555) Lääne feodaaltsivilisatsioon väljus barbarite invasiooni ajastust killustatuna, ida rooma aga ühtsena.
Ainus Jeruusalemma templist säilinud osa on NUTUMÜÜR. 2. Vallutamine oli tavarahvale tavaline. 13. KIPAH- juutide mütsike 3. Ei toimunud vastuhakke P-Suurriigile. 14. Peale saalomoni jaguneb riik kaheks: 4. Pärslased võtsid palju üle vallutatult rahvastelt. · JUUDAMAA (Lõunapoolne) - Büstants vallutas, 11-13 saj. eKr 5. Neil oli väga hea teedevõrk, SUUR KUNINGA TEE. olid Ristisõjad (kristlased püüdsid vallutad pühamaad) 6. Riik oli jaotatud straapideks (nende juhid olid vallutatute alade ülikud) · ISRAEL (Põhjapoolne) 722. eKr Assüürlased vallutasid Iisraeli. 7
) 9. AVESTA on nende pühakiri. 12.Ainus Jeruusalemma templist säilinud osa on NUTUMÜÜR. 13.KIPAH- juutide mütsike KAANANIMAA 14.Peale saalomoni jaguneb riik kaheks: JUUDAMAA (Lõunapoolne) - Büstants vallutas, 11-13 saj. 1. Sai kõige varem alguse põlluharimine. eKr olid Ristisõjad (kristlased püüdsid vallutad pühamaad) 2. Seal on maailma vanim linn JEERKO. ISRAEL (Põhjapoolne) – 722. eKr Assüürlased vallutasid FOINIIKLASED Iisraeli
Kaugemad punktid, kuhu skandinaavlased jõudsid? V: Island,Gröönimaa lõunarannik,Põhja-Ameerika rannik Miks peetakse Ameerika avastajaks Columbust mitte Leif Erikssoni? V: Sest Columbus kirjutas Ameerikast raamatu. VIIKING-Taani, Norra, Rootsi sõdalane u.8-11 saj. Kuidas nim. Oma kuningriiki bütsantslased ise? Kuidas lääneeurooplased? miKs? V:Lääneeurooplased-............................................... Bütsantslased-.................................................. Miks arenes Büstants kiiremini kui lääneeuroopa? V:Soodne geograafiline asend, maksud, kaupmeestelt sadamates tolli, maksude pealt sai raha, mida kasutati kindluse ehituseks ja sõdurite palkamiseks. Miks oli Justinianuse valitsemisaeg edukas? Tema olulisemad saavutused ajaloos? V: Vallutas Põhja-Aafrika ja sõdis tagasi Itaalia. Lasi ehitada HAGIA SOPHIA KATEDRAALI. Koostas ROOMA ÕIGUSE. Millised valitsejad olid Justinianusega ühel ajal? V:Chlodovech BÜTSANTS-Ida-Rooma keisririik keskajal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
