Üldine Teatriajalugu I
tahab unustust. See on ainus asi, mida vaimud anda ei saa (surematud vaimud, ei tea mis asi on
unustus), seega nad ei saa ka Manfredi maailma valus, vaimses piinas aidata. Isegi Shelley
hüüatas, et miks te andute sellisele masendusele. Paks masendus. Selline resignatsioon oli lihtsalt
1 osa tema imagost, see oli nagu tema firmamärk. Kõikides oma teostes üritas ta seda maski
agaralt immiteerida. See oli väga moodne terve Euroopa nautis Byroni masendust.
Puskin oli byronismist väga haaratud, hiljem ta teeb sellega lõpparve, võrdleb kui vaene on
Byron Shakespeare'i kõrval. Puskin ütleb, et Byron jagab oma karakterite vahel laiali oma enda
isiklikud omadused/tunded ühe tervikliku karakteri asemel sai mitu vaest ja pooliklikku
karakterit. Onegin ongi õiendus Byroniga. Onegin on Byronlikust poosist haaratud tegelane. Elu
on rikkam kui Byron seda näitab Puskin.
Byroni põhiteoseks oli tema enda kuju, tema ise. Ta ise oli omaenda looming. Kultiveeris
annaabi.ee 
