Üldine Teatriajalugu I
Byron Shakespeare'i kõrval. Puskin ütleb, et Byron jagab oma karakterite vahel laiali oma enda
isiklikud omadused/tunded ühe tervikliku karakteri asemel sai mitu vaest ja pooliklikku
karakterit. Onegin ongi õiendus Byroniga. Onegin on Byronlikust poosist haaratud tegelane. Elu
on rikkam kui Byron seda näitab Puskin.
Byroni põhiteoseks oli tema enda kuju, tema ise. Ta ise oli omaenda looming. Kultiveeris
sellist poosi elus, hakati nimetama byronlikuks poosiks või byronismiks. See sulas ühte
Napoleoni kujuga Euroopa teadvuses inimene, kes on kõrvale heitnud kõik moraalinormid,
kelle jaoks ei ole tõkkeid ega piire. Byron ise töötas väsimatult selle kuju kallal. Luuletas iseenda
kohta väikeseid räpaseid kuulujutte ning lasi need siis lendu. Ise provotseeris kõrgseltskonda.
Seltskonnas mängis mingit kuju, nagu oleks kogu aeg laval olnud. Lähedased inimesed nägid,
millist vaeva nõudis selle kuju hoidmine ja välja töötamine