Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
Selle järgi pidi olema olemas lääne paradiis, puhas maa imekaunite aedadega, kus tiikides
kasvavad lootosed ja kuhu pärast surma võib minna inimene, kes usub Buddha Amida
halastusse. Templites rippusid suured mandarad (e mandalad, s.o budistlikul filosoofial põhinev
maal), mis seda paradiisi kujutasid. Selline oli usk mitte ainult lihtrahva, vaid ka aristokraatia
hulgas. Üks selline budistliku mandara järgi loodud aed, Byodoin (1053. a) on säilinud tänaseni.
Siin ühendavad lootosi täis tiike sillakesed, mida mööda kujutletavad õndsad hinged jõuavad
paradiisi. Samal põhimõttel on kujundatud ka kuulus Kin-kaku-ji (1397. a) aed, milles on palju
kaljurünki, kive, mida ühendavad sillakesed. Samuti Ginkaku-ji templi aed.
Tõenäoliselt jõudis budistlik filosoofia Jaapanisse Hiinas ch'an-budismi õppinud munkade kaudu
alles 12. saj zen-budismi näol. Varem võeti üle küll usk, ent filosoofia jäi kaugeks
annaabi.ee 
