Eesti XX sajandi algul
Saksa väed marssisid Valga linna 23. veebruaril,
24. veebruaril jõudsid Tartusse ja Võrru (Väike tulevahetus). Lõuna-Eesti läks
täielikult saksa vägedele. 28. veebruaril toimus Järvamaal suur kokkupõrge, Orina
mõisas, lahing punakaartlaste ja Saksa vägede vahel. Punakaartlastel olid ka
kuulipildujat ja miinipildujad. Narva hakkasid koonduma kõik põgenevad
punakaartide salgad, neid peeti kinni, formeeriti ümber ja saadeti raudteejaama suunas
sakslaste vastu. Punakaardid said abi Butilovi tehasest (Peterburg). 3. märtsil
pidurdati Narva langemist sakslastele, kirjutati alla rahulepingule ning 4. märtsil
marssisid Saksa väed Narva.
Bresti rahuleping:
1) Venemaa oli kohustatud loovutama kõik sõjakäigus Saksamaa poolt vallutatud
alad.
2) Saksamaa tunnistas Ukraina iseseisvust ja lubas sõjalist toetust punaarmee
vastu (Leivarahu), väed hõivasid ka Ukraina.
Venemaa jaoks kaotused olid katastroofilised: 25% Venemaa rahvastikust sattus
annaabi.ee 
