kosmeetilisi vahendeid riknemise eest. Need on etanool, bensoehape( jõhvikad), salitsüülhape, alumiiniumühendid. · Lõhnaained- et varjata ebameeldivate komponentide lõhna. Peaaegu kõik kosmeetilised vahendid sisaldavad lõhnaaineid. Kas eeterlikke õlisid, palsameid, vaike, mentool ja kamper. · Lahustid- laialdaselt kasutatakse desinfitseeritud vett, mis on segatud etanooliga või glütserooliga. Butanoole ja pentanoole kasutatakse küünelakkide valmistamise juures. Rasvataolistest ainetest kasutatakse õlisid. · Sünteetilised polümeerid- neid kasutatakse juuksehooldusvahendites, küünelakkides, koorivates kreemides. · Värvained- hoolega jälgitakse värvide mürgisust ja mõju nahale. Kasutatakse metallide oksiide, rauaühendid, kroomiühendid, või orgaanilisi värvaineid mida saadakse loodusest.
looduses ei leidu. Muskused ja bensaldehüüdi derivaadid, mida tänapäeval kosmeetika laialdaselt kasutab, on enamasti sünteetilised. 4.7. Lahustid Lahustitest kasutatakse kosmeetikas laialdaselt vett, sageli segus etanooli või glütserooliga. Etanool on üldse kosmeetikas üks paremaid ja levinumaid lahusteid, kuna ta lahustab hästi enamikku orgaanilisi aineid, on tugeva desinfitseeriva toimega ning aurates jahutab nahaka. On kasutatud ka l-propanooli ja 2-propanooli. Butanoole ja pentanoole kui raskemini leiduvaid ja mõnevõrra mürgiseid aineid kasutatakse peamiselt küünelakkides. Dietüüleetrit kasutatakse kosmeetikas harva, kuna ta lahustab liiga hästi rasvu (muudab naha kuivaks) ning on väga tuleohtlik: ka atsetoonil, mis on suurepärani lahusti, on samalaadsed puudused. See eemaldab küll hästi küünelaki, kuid lahustab ka küüntest rasva ning küüned muutuvad rabedaks. Sellepärast on estrid nii küünelakkide
annaabi.ee 
