Keeleteaduse alused I
Semi kiri, siis siinai kiri, siis vist foiniikia jt semi kirjad (aramea, heebrea, araabia, etioopia).
Egiptlased ja semiidid kirjutasid paremalt vasakule. Foiniikia konsonantkirja laenasid kreeklased,
kes hakkasid oma keeles puuduvate kaashäälikute märkidega tähistama täishäälikuid, muudeti ka
tähtede kuju ja lisati tähti, kreeka kirja kirjutati samuti algul paremalt vasakule, siis vaheödati edasi-
tagasi(2. Rida oli peegelpildis vasakult paremale, kreeka k bustrophon = künnihärja pöördumise
viis). Tekkis 1. tähestik. 6.-5. saj eKr hakati kõiki ridu kirjutama vasakult paremale ja tähed jäidki
peegelpildi. Kreeka keelest tulenes slaavi kiri (kirillita ja glogoolitsa). Kreeka läänepoolse levikuga
kirja teisendi võtsid aluseks etruskid ja neilt ilmselt roomlased, see tp ladina kiri. Ladina või etruski
kiri on mõjutanud ruunikirja. Algul olid ladina kirjas ainult suurtähed, väiketähed alates 9. saj pKr.
Kreeka tähestik