Rumeenia
. Pärast virutasime
Ulrikaga salaja imeilusaid sillutiskatteks olevaid kivikilde, häbi!
Olime kaotanud lootuse saada bulgaarlastelt mingit mõistlikku vastust kohtumisaja kohta.
Saatsime neile ajuvabu kutsungeid à la Sibul kutsub Sellerit!
Küsimus oli, kas minna linnast välja ööbima või mitte magama minna. Lõpuks vastati, et
buss jõuab kella viieks hommikul, kästi teatada mingi füüsiline punkt, mida buss oskab
vaadata. Lahkusime siis linnast jalgsi ja osaliselt bussikesega, kes viis meid järgmise küla
taha veehoidla äärde. Märkisime üles küla nime ja kilomeetriposti(nr37). Riina saatis
need tähtsad andmed ära.. ja siis läks tema Connection loojakarja. Jäi ainult loota, et meie
sõnum kätte saadi. Neeme oma täpsusega aretas teooriat, kas aeg on mõeldud kohaliku
või bussiaja järgi..
Uni oli rahutu. Mina läksin mingil öisel ajal telgist, öistele tähtedele ruumi andma..