Vormsi uurimustöö
talupojad alates 14. sajandi lõpust oma liikumisvabadust ja muutusid vähehaaval pärisorjadeks.
Siinsete rootslaste eelis oli õigus oma asustusala piires ümber paikneda. Mõisnik ei tohtinud
rootslasi müüa, kuid võis aga maa üles öelda, andes neile pool aastat kolimisaega. Rootslased
käisid ka mõisas tööl, tööde raskus sõltus asukohast. Maksude maksmine käis peamiselt
kümnisena.
1604 rajas Magnus Brümmer Bussbysse esimese mõisa, mis on tuntud Magnushofi ehk
Suuremõisana. Aastaid hiljem suurendasid Vormsi saarel oma valdusi mõisnikud De la Gardie ja
Stackelberg. Kohalikele mõisnikele ei meeldinud, et talupojad elasid rootsi õiguse järgi ning see
tekitas vastuolusid eriti mõisnik Stackelbergiga. Mõisnike vastu käidi abi otsimas ka Rootsi
kuningalt ning viimane selline retk leidis aset 1861. aastal. 1841 tegi Eesti kubermanguvalitsus
annaabi.ee 
