individuaalset arengut ja inimeste elujärje paranemist. Vastasel juhul langeks ka usaldus ühtse euroopa vastu, mis omakorda viiks kõigi plaanide hävimiseni. Riik soovib reeglina oma rahvale pakkuda vaid parimat, mille saavutamiseks on vajalik tihe koostöö teiste riikidega nii majanduses kui ka muudes elutähtsates valdkondades. Kõige ratsionaalsem viis selleni on aga läbi naabruskonna. Heade suhete korral naabritega, on tihti võimalik edukalt ajada nn "win-win businessi", millest võidavad kõik. Samas on aga unistustega ikkagi nii, et nendega ei maksa kunagi liiale minna. Tõsi, unistada tuleb ja alati peab olema mingi kindel siht, mille poole edasi rühkida, kuid alati tuleb arvestada ka reaalseid võimalusi ja olukorda. Tänast Euroopa pilti vaadates on näha aga mitmetes kohtades lahkhelisid ning mõned analüütikud kalduvad arvama, et lähiajal valgub meie maailmajagu ühe rohkem laiali. Kõige
eriti kuurortlinnades, kus inimesed tahavad ruladega lihtsalt sõita või kasutada seda liikumisvahendina. Allamäge rulaga sõitmine on samuti viimastel aastatel taas tärkamas. (Fry 2006.) Alates algusaastatest on rõivamood pidevalt muutunud ja need, kes sõidavad rulaga, on kogu aeg ka muutustega kaasa läinud. Tänapäeval pööratakse põhitähelepanu jalatsitele. Lähtudes Transworld Skateboarding Businessi jaemüüate uuringust suvel 1998. aastal, võttis jalatsite müük enda alla 26,5 % kogu rulavarustust müüvate firmade turust. Temale järgnes deckid (26%), riided (16%), truckid (11,5%), rattad (11%) ja kõige viimaseks jäid aksessuaarid (9%). (Ibid) 8 Rulatamise ajaloo jooksul on olnud mitmeid organisatsioone ja inimesi sellele kaasaaitamiseks.
annaabi.ee 
