A.dumas Kolm musketäri terve raamat
seltsimehed. Õnnitlused, käesurumised ja kallistused eil tahtnud lõppeda. Lakkamatult
naerdi roselllaste ülal Kära tõusis nii suureks, et kardinal oletas, et on puhkenud mäss, ja
saatis kaardiväelaste kapteni La Houdiniere'i vaatama, mis on lahti.
Saadikule jutustati asjast ülima vaimustusega.
«Mis seal oli?» küsis kardinal, nähes La Houdiniere'i.
«Mis seal oli! Monseigneur,» ütles too, «kolm musketäri ja üks kaardiväelane vedasid
kihla härra de Busignyga, et nad lähevad hommikust sööma Saint-Gervais' bastioni.
Einetades panid nad kaks tundi vastu vaenlase rünnakutele ja tapsid jumal teab kui palju
roselllasi.»
496
«Kas te küsisite nende kolme musketäri nime?»
«Jah, Monseigneur.»
«Kes nad on?»
«Härrad Athos, Porthos ja Aramis.»
«Ikka need kolm vaprat!» pomises kardinal. «Ja kes oli kaardiväelane?»
«Härra d'Artagnan.»
«Ikka see kummaline nooruk. Pean saavutama, et need neli meest kuuluksid mulle.»