šintoism Jaapanis
Koduse
jumalateenistusega seostub kesksena jumalate riiul, millele on asetatud väikese mõõduline
shinto pühamu. Peale selle on riiulil jumalikkuse võrdkuju peegel, püha puu oks ning
pühaduse sümbol köis. Jumalakujusid ei kasutata, sest shinto jumala käsitlus on panteistlik, st.
jumalus on kõikjal.
Samurai oli Jaapani sõdalasest aristokraat. Samuraid olid sõdurid ja riigiametnikud, kes
kandsid mõõka ka rahuajal. Samuraide eetika aluseks oli konfutsianism ja seda nimetati
busido`ks, relvastatud meeste teeks. Au sees oli enesevalitsus, julgus ja askeetlik eluviis.
Keiser oli valitseja vaid nime poolest ja kuni XIX sajandikeskpaigani elasidki keisrid
eemaletõmbunult oma paleedes. XIX sajandi algul taaselustuv rahvusidee ja shintoism
rõhutasid keisri jumalikku päritolu. Valitsev sõdurite klass kukutati ja võimu haaras
Mutsuhito, kes keisrina võttis nimeks Meiji (1867- 1912). Tema poolt läbi viidud
annaabi.ee 
