perekondlikku seltsingut. Kõige tüüpilisemad polaarrebaste elualad on künklikud lagetundrad. Et niisuguseid paiku on tundras vähe, kasutavad rebased urgusid aastast aastasse, koguni tuhandeid aastaid. Pollarrebase territooriumi suurus võib maastiku tüübist, kliimast, eeskätt aga toiduküllusest olenevalt varieeruda. Toitumine Polaarrebaseid on tuntud peamiselt lihasööjate loomana. Harilikult langevad nende saagiks pisiimetajad, eriti hiired, lemmingid, polaarjänesed ning burundukid ja linnud ning nende munad. Mererannikute lähistel elutsevad rebased toituvad limustest, merisiilikutest ning muudest mereselgrootutest. Tugeva tormi järel siirduvad polaarrebased mererannikule ning söövad lõpnud hülgeid, vaalu ja teisi merest välja heidetud hukkunud loomi. Siiski ei ole polaarrebased eranditult lihasööjad, toidupuuduse korral söövad ka nad mitmesuguseid vilju. Vahel koguneb mitu looma rühmadesse ning ühiselt suundutakse toitu hankima, ent
Pollarrebase territooriumi suurus võib maastiku tüübist, kliimast, eeskätt aga toiduküllusest olenevalt varieeruda. Kuigi arktilised talved on väga karmid, ei maga pollarrebane talveund. Mõned isendid liiguvad sel ajal lõuna poole, mererannikutele või põhjapoolsete metsade servale. Toitumine Polaarrebaseid on tuntud peamiselt lihasööjate loomana. Harilikult langevad nende saagiks pisiimetajad, eriti hiired, lemmingid, polaarjänesed ning burundukid ja linnud ning nende munad. Mererannikute lähistel elutsevad rebased toituvad limustest, merisiilikutest ning muudest mereselgrootutest. Tugeva tormi järel siirduvad polaarrebased mererannikule ning söövad lõpnud hülgeid, vaalu ja teisi merest välja heidetud hukkunud loomi. Siiski ei ole polaarrebased eranditult lihasööjad, toidupuuduse korral söövad ka nad mitmesuguseid vilju. Vahel koguneb mitu looma rühmadesse ning ühiselt suundutakse toitu hankima, ent tavaliselt
annaabi.ee 
