Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)
ülikoolis arstiks ja hiljem tegutses arstina ja luuletaja sekretärina. Sealt saigi tõuke peateose ,,Gargantua ja Pantagruel"
kirjutamiseks. Rabelais kasutas teostes panteistlikku filosoofiat, mõistes inimelu pea ainult materiaalse ja bioloogilise
nähtusena. Rabelais' materialistlik ja vabamõtteline elukäsitus kutsus peagi esile Pariisi ülikooli usuteaduskonna
nördimuse. Jäi kuninga soosingust ilma. Rahvaraamatutest ja varasematest burleskidest võttis üle hüperbooli. Ta kasutab
palju rämedat ja rõvedat rahvalikku kõnepruuki, aga paneb selle segunema humanistliku eruditsiooniga eriti
loodusteaduste valdkonnast. Ürgmaisuse ja elukõiksuse ülistus on Rabelais' peateose peamine läkitus. Selle filosoofia
seisukohalt naerab ta välja keskaegse elukauge ja dogmaatilise mõtlemise, loodusevaenulikud normid ja tabud, mille
kütkesse inimkond on ennast pannud, aga samuti looduse idealiseerimise, mis tema kaasajal oli üldlevinud
annaabi.ee 
