Sven Hedin, rootsi maadeavastaja
oli eelnevail teekonnil tutvunud. Ta kaardistas üksikasjalikumalt Tarimi jõe jooksu, uuris Lop-
Nori järve [2] ja sooritas ohtliku teekonna läbi Takla-Makani kõrbe idaosa, kus avastas vana
hiina linna Lou-lani varemed. Lop-Nori järve uurimisega kinnitas ta von Richthofeni
hüpoteesi järve asukoha sõltumisest Tarimi jõest.[6] 1900-01 reisis ja kaardistas Põhja- ja
Kirde-Tiibetis ning Tarimi nõos. 1901. Aasta sügisel püüdis ta tungida burjatiks
ümberriietatult Tiibeti pühasse pealinna Lhasa'sse, mis aga ei õnnestunud. Selle asemel
suundus ta Ladakh'i, mille pealinna Leh'i jõudis 20. detsembril 1901. Siit pöördus järgmisel
kevadel üle Karakorumi mäestiku tagasi Kasgari ning siis kodumaale. Hedin tõi teiselt reisilt
tulnuna kaasa veel suurema kuulsuse ja tõsteti Rootsi kuninga Oskas II poolt viimase
rootslasena aadliseisusesse. [5] Reisi rohked maateadlikud tulemused on esitatud suures 6-