Rüütlivägi püüab kohaneda muutustega, kuid on kaotanud oma senise tähtsuse. Saja-aastane sõda Tüli inglise ja prantsuse dünastiate vahel puhkes lõplikult XVI saj, kui Inglise kuningas Edward II tekkis võimalus pärida Prantsusmaa troon. 1346 Crecy ja 1356 Poitiers lahingus purustavad Inglise vibukütid Prantsuse rüütliväe. Katkude ja talurahva rahutuste tõttu ei suutnud nad territooriumi lõpuni kontrollida. 1415 jätkub inglaste pealetung ning koos burgundlastega vallutatakse Pariis ja piiratakse Orleansi. 1429 saab prantsuse vägede etteotsa lihtne talutüdruk Jeanne d'Arc kes väidab, et on Jumalalt läkitatud Prantsusmaad päästma. 1430 langeb Orleansi Neitsi burgundlaste kätte vangi ning hukatakse nõiana tuleriidal. Prantslaste edu aga jätkub ning 1453 on jäänud inglaste kätte vaid Calais kindlus. Kuningavõimu tugevnemine Saja-aastase sõja võit tugevdas Prantsuse kuninga positsiooni. Burgundia hertsogi
07.1429 Reims´is kuningaks Charles VII. Jeanne oli kutsutud isegi kroonimispidustustele. Tema suurim nägemus oli täitunud. Jeanne pidas oma ülimaks ülesandeks kihutada inglased välja kogu Prantsusmaalt, kuigi isegi kuningas oli selle vastu igasuguse huvi kaotanud. Sellele vaatamata liikus ta 1429.a. septembris Pariisi alla, et see tormijooksuga vallutada. Seal sai ta ka haavata. Lahing kaotati ning kuningas Charles sõlmis nii inglaste kui burgundlastega ajutise vaherahu. Kuna Jeanne oli rahva hulgas väga populaarne, kartis kuningas oma autoriteedi pärast ja seepärast eemaldati ta peaväe juhi kohalt ning ta pöördus koju. Kuid hädad alles algasid. Kuuldes ikka veel jumalikke hääli ja nähes nägemusi, kogus ta 1430.a. kevadel uue sõjaväe, et võidelda burgundlaste vastu Compiégne´i all. See sai talle saatuslikuks. Burgundlased võtsid vapra neiu vangi ning äraandliku kuninga mahitusel müüdi ta suure
annaabi.ee 
