Mein Kampf
danud mõningal määral pimestumist, epohhile ja inimestele võõraks jäämist.
Austrias selline oht mind ei ähvardanud.
Siin polnud nii kerge langeda ühest äärmusest teise. Kui juba parlament ei kõlvanud kuhugi, siis
seda enam ei kõlvanud kuhugi ka Habsburgid seda juba igal juhul. Mõistnud hukka
"parlamentarismi", ei ole me veel kuidagi prob-leemi lahendanud. Tekkis küsimus: aga mida teha?
Kui hävitada Riigipäev, siis jääks ju ainsaks valitsusvõimuks Habs-burgide dünastia, kuid see mõte
oli mulle eriti talumatu.
See väga raske juhtum ärgitas mind probleemi põhjalikult tundma õppima. Teistes tingimustes
oleksin ma nii varases eas vaevalt et mõelnud selliste küsimuste üle.
Mis mulle kõigepealt silma torkas, oli täielik isikliku vastutuse puudumine.
Parlament võtab vastu mistahes otsus, mille tagajärjed võivad olla saatuslikud. Ja mis juhtub siis?
Mitte keegi selle eest ei vastuta, mitte kedagi ei saa võtta vastutusele
annaabi.ee 
