Katariina II Suur
Voltaire nimetas Katariinat Catherine le Grand - Katariina Suur meesoost artikliga, mis
kõditas juba lapsena mehelikku eelistanud keisrinna enesearmastust iseäranis.
Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse viimast "Katariinaks".
Katariina II ja Eesti
1764. aastal tegi keisrinna Katariina ringreisi Eesti- ja Liivimaa kubermangudes. Keisrinna
sõitis Peterburist välja 20. juunil ning esimene vastuvõtt Eestimaa rüütelkonna ja Narva
burgermeistri poolt organiseeriti Narvas, aga Tallinnas ehitati tema auks triumfivärav, millel
oli kirje "Katariina II, Isamaa Emale, võrreldamatule" (" II, ,
"). Paar päeva hiljem suundus keisrinna Paldiskisse, sealse sõjasadama
ülevaatuseks ning seejärel suundus Riiga, kust lahkus 15. juulil 1864 Peterburi, seoses 5.
juulil toiminud võimaliku troonikandidaadi Ivan IV põgenemiskatse ja surmaga.
Tema valitsemisajal asutati Paldiski ja Võru ning ehitati Liivimaa esimene kivisild Tartusse.